Teisipäev, 17. mai 2016

Pille kokkuvõte

PILLE
Kui avanes võimalus minna Taani praktikale ei pidanud ma kaua mõtlema, et öelda "jah" sõna. Minu pere ja töökoht olid ka väga positiivselt meelestatud ja leidsid, et seda võimalust tuleb kindlasti kasutada. Ma olen väga rahul, et sain praktikal viibida koos Heliga ja et see toimus nii imelises asutuses nagu OK-Plejecentret Baeshøjgård.
Susse ja Mina

Minule meeldis Taanis väga, kuid meil ei vedanud seal ilmaga. Nagu ka kohalikud ütlesid, et selle aasta 2016 aprill on üks külmemaid, mida nad on kogenud. Kuna olin kursis, et Eestis on veel hullem, siis see mind ei häirinud. Looduses on ka palju sarnast meie enda kodumaaga, kuid nii palju põlde ja künkaid meil ei leidu. Kõrgematest kohtadest avanevad võrratud vaated.

OK-Plejecentret Baeshøjgård on väga meeldiv koht. Sealsed töötajad on lausa võrratud. Mina töötasin majas nr.2 A osas. Seal elas kaheksa inimest. Igal ühel oli oma tuba koos pesemisruumi ja köögi nurgaga. Ühiskasutuses oli ka suur puhkeala, köök, söögiruum ja pesupesemise ruum. Inimesed, kes seal elasid ja töötasid tegid sellest majast nagu väikeses kodukese. Minul on hea meel, et elanikke ei häirinud see, et ma nende keelt ei mõista, kuid ma üritasin ikka igapäeva väljendid selgeks saada, et oma tööd paremini teha. Neile meeldis see kui ma enda vigase hääldusega seda tegin. Nalja sai sellega palju. Oli ka üks elanik Ole, kes rääkis vabalt inglise keelt ning teda sai ka tõlgina kasutatud. Kuid eks on palju rahvusvahelisi sõnu ja ka kehakeel oli alati abiks. Töötajad parandasid seal koos minuga inglise keele oskust ja nendega sai ilusti suheldud. 

Kui alustasin seal õppimist töötamist, siis esimesed päevad olin ma vaatleja rollis. Käisin oma põhilise juhendaja Mie sabas ja aitasin ainult asju kätte või lihtsamate toimingute juures. Mida aeg edasi seda rohkem sain iseseisvalt tegeleda elanikega. Esimesena oli vajalik saada selgeks tõstemehanismi kasutamine. Seda on seal vaja igapäevaselt ja korduvalt kasutada. Üks põhilistemast töövahenditest. Väga tähelepanelikult pidin jälgima ka seda rutiini mida iga inimesega tehakse. Kellele kuidas ja mis moodi teha hommiku pesu või mis nõud temale lõunaks panna ja kuidas ta rohte manustab. Igal inimesel on oma tundlikud kohad. Näiteks paar elanikku lausa naudivad iganädalast üldpesu, aga üks proua ei salli seda üldse. See tähendab, et temaga tui üsna kiiresti tegutseda ja kähku kuivad riided selga, et soe hakkaks. Kuu ega nende prouade ja härradega ning ma juba sain selgeks enamvähem kõigi erisoovid ja vajadused. Igal ühel on väike kohake minu südames. Nagu ka nendel toredatel juhendajatel. Nad kõik teevad tööd natuke erineval viisil, aga lõpptulemus on ikka sama ja elanikud on rahul. 

Jään neid kõiki igatsema ja loodan kunagi nendega veel kohtuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar