22.04.2016 - reede puhkepäev

Täna on Taanis riiklik püha, kuid Heli otsustas tööle minna ning Pille jäi koduseid toimetusi tegema. Keegi ju peab kodu eest ka hoolitsema. Seega Heli tõttas tavapärasele rongile.

HELI

Pille saatis Heli toole

Tahtsin täna tööle minna vabatahtlikult, et saaksin aidata ratastoolis olevat Alicit ning Kirsten oli majas üksi. Hommikul taas rõõmsameelne tervitus ning riiete vahetus. Olen siia endale võtnud ka vahetusriided, millega päeval toimetada. Teised töötajad tundub, et kasutavad tavapärast riietust. Henna oli täna F majas ning käis meid aega ajalt vaatamas. Juliele ütlesime, et ma lähen esmalt Alicet aitama ja siis tulen tema juurde.

Alice on ratastoolis ning ta alumine kehvapool ei tööta, lisaks on tal pöie kateeder läbi kõhu naba piirkonnas. Eelnevalt oli Alice köest küsitud, kas ma võin tema juures viibida ja sain nõusoleku. Kirsten ei räägi eriti inglise keelt, kuid aru ikka saab ning ma ütlesin talle, et kui ta ei oska seletada siis kasutagu käsi selgitamiseks. Koputamine sisenedes ja Alice hoidis end parema külje peal. Kirsten pani valmis veed, võttis puhastuslapid ning pani ette põlle. Ära puhastatud väljaheide pani Kirsten 2 erinevat kreemi oma vasakule käele, millega määrati rektumi ümbrus ning kaugemale teist kreemi. Nüüd tuli ette võtta pesemine. Kirsten pesi intiimpiirkonna ning pani puudrit. Järgmisena sai hakatud pesema ta nägu, millega ta sai ise hakkama, meie ülesandeks oli pesta käed. Kirsten pesi vasaku, mina parema käe ning kõhupiirkonna. Kaenla alla lisasime puudrit ning rinna alla ka. Kõhu osa sai kreemitatud. Võtsime ette ta kateetri puhastamise ning puhta sideme paneku kateetri ümbrusesse. Seda protseduuri tehakse iga päev.  Järgmise protseduurina tuli riietumine. Sain kasutada vasaku soki jalgapanemiseks abivahendit, Kirsten pani parema, mina vasaku jala soki. Nüüd läks lahti riietamiseks. Esmalt aluspesu siis püksid, need sai selili olles talle jalga aidatud. Jala tõstmiseks kasutas Kirsten põlve alla käe panekut. Mina toimetasin vasakul pool. Alice tõstab ise pead ja käsi seega ülemise kehaosa riietumine läks lihtsamalt. Tuli aeg ta külje peale keerata, ning need võtted on nii nagu oleme koolis õppinud. Esmalt keeras Kirsten ta vasakule küljele, siis mina tema paremale küljele. Need protseduurid ka sooritatud, tuli aeg ta ratastooli tõsta. Nüüd tuli Henna appi, sest siin on vaja tunnetada ja liigutada täpselt, sest Alice on korpulentne. Nüüd sai ta ise minna hambaid pesema ning mina viisin prügikoti konteinerisse. 

Edasi siirdusin ma Julie juurde, et temaga tegeleda. Julie oli pidžaamas juba oma pudru ära söönud. Temaga taas ette võetud hommikused protseduurid ja ka intiimpesu sooritatud. Täna oli juba Julie voodi korda tehtud. Julie näitas mulle ka oma uut seelikut, mis talle oli toodud, tahtis ka pluusi näidata aga see oli kaasa võetud, et väiksema vastu vahetada. Kohustuslikud pesu, kreemid ja roll-on ning päevased riided selga. Kastsin Julie toas olevad lilled ka ära ning siis saime minna kohvi nautima, enne muidugi ka kuuldeaparaadid kõrva, prillid puhtaks. Kohvilauas olid juba kõik, peale Sigridi, kes käib toast väljas  üldiselt ainult lõunaaladelt. Juttu vestmine ning naljatamise käib siin hommikuprotseduuri juurde. Hommikuti käib ka peaaegu igapäevaselt kohustuslik ingveri snaps, mis hoiab elanike seedimise korras. Minul kästi võtta kaks pitsi, siis saan otse käija, muidu ühe pitsi võtmisel hakkad käimisel kiiva kiskuma. Alicit aitasin ka kaelakee kaela panna. Hommikutega ühelpool, köös koristatud, pakkusin Juliele, et läheksime jalutama. Alice ja Sonja olid ka juba õues aianurgas nautimas kevadist sooja ilma. Jalutasime Juliega hooldekodu tänava nurgani, veidi puhkust ning siis tagasi. Juliel aitasin ära parandada ka tema rinnahoidja ning juba Kirsten teatas, et tuleb hakata tegelema lõunasöögi laua katmisega. Veidi enne 12.00 tõttasin sööklasse, et ära tuua meie maja toit. Lõunatamisel aitasin Annet ning Christat toidu tükeldamisel. Endalgi toit manustatud, tuli Julie puhkama aidata ning köök koristada. Aeg lippab kiiresti ning pärast koristamist palusin luba lahkuda, sest ilm oli ju superilus. Jehuu, seega tänane päeva seljataga ja ees kodutee.

PILLE

Kuna Heli oli tööl, siis mina otsustasin toad ara koristada ja meile lõunaks söögi valmistada. Toad sain kenasti korda ja pesu pesema pantud. Kuid kui otsustasin süüa tegema hakata, tuli koputus uksele. See oli rumeenlasest naaber Emil. Kuna ka temal oli vaba päev pakkus ta välja, et võib ümbrust näidata, Mõeldud tehtud, Nii siis läksin hoopis ringsõidule. Ilusad rannad ja toredad matkarajad olid ja suurepärased vaated kõrgustest. Käisime ka uurimas kas lõhekala ka tuleb kanalist, aga kahjuks veel pole väravaid avatud ja kalad meres. Kuna on pikad pühad siis pealinnarahvas tuleb siiapoole puhkama ja oli näha juba palju telke rannaaladel, kuigi väljas on ainult 10 kraadi.
Kui Heli tagasi jõudis töölt olime meie juba ka tagasi ja peale tunniajast kodus viibimist jälle sõitma, Seekord oli suund selge. Läksime jäätist sööma ning tegime ka tiiru mereääres.

Õhtu kujunes vestleldes naabritega ja ühiselt valmistasime õhtusöögi. Heli jõudis pisut ka vahepeal kududa aga aeg see lippas ning aeg oli sättida end üleriiki.

Homme ja ülehomme oleme mõlemad vabad.

21.04.2016 - neljapäev tööpäev

Tere hommikust, äratus. Päike piilub taas tuppa ning aeg ärgata. Täna magasime vähemasti korraliku pikka öö ning aeg ärgata puhanuna. Hommikusöögiks pudru ning kohvi ja võileib ka kõrvale ning valmis uueks päevaks.

HELI
Tere hommikust, äratus. Päike piilub taas tuppa ning aeg ärgata. Täna magasime vähemasti korraliku pikka öö ning aeg ärgata puhanuna. Hommikusöögiks pudru ning kohvi ja võileib ka kõrvale ning valmis uueks päevaks.

Täna hommikune rong oli suisa 4 vaguniga, mida me pole siiani veel märganud. Rongis on alati mahti vaadata üle Eesti uudised ning postkast siis juba aeg maha minna.  Jõudes tööpaika sai Pillele soovitud toredat tööpäeva ning ise läksin oma majja. Taas Julie tuppa, täna leidsin ta diivanilt lebotamas, äratasin Julie üles. Kurtis kehvasti magatud öö üle ja nägin, et tal oli taas külalised käinud ning uus lillepott ilutses diivanilaual. Andsin talle aega toibumiseks ning ise kastsin samal ajal ära ta lilled ning leidsin uuele lillele poti. Väga oluline on küsida üle, kas nii sobib teha või kus miskit asetad. Julie tundis täna väga näljasena ning tõin talle täna pudru tuppa. Ta palus, et ma paneks pudrule vett sekka, et see ei oleks nii paks. Pärast söömist tuli ette võtta taas hommikused protseduurid ning täna oleks olnud temal suurem pesu päev aga esmaspäeval me pesime, seega piirdusime täna taas väiksema pesuga, kuid ta soovis kindlasti intiimpesu, mille ma ka sooritasin. Tuttavaks saanud kreemitamine ja kohustuslik roll on  ja puhtad riided. Kui Julie viimaseid toiminguid ise tegi siis mina vahetasin voodipesu ning ta ootas minu järgi, et saaksime koos minna kohvile. See oli temast nii armas :). Tervitasin kõiki eraldi.

Näitasin kõikidele oma ühte valmis põlvikut ning sain üldise heakskiidu ning soovituse, et näitaksin seda ka päevakeskuses. Kohvi joodud, aeg lipata päevakeskusesse, millega ma täna tutvusin. 

Päevakeskuses on tööl 2 inimest Sussi Læssøe ja Pia Mattsson ning nad töötavad neli päeva, reedeti on päevakeskus suletud. Tutvusin tegevustega, mida nad pakuvad ning täna nad ei teadnud kui palju kliente tuleb. Mõtlesin, et proovin ära tegevuse, millega Sussi tegeleb ehk pärlitest pildikeste tegemine. Parema ülevaate saate www.hama.dk  see on Taani firma, mis teeb lastele mõeldud plastmassist pärlitest, mida saad alusele panna, teha kujundeid ja pilte ning siis üle triikides jäävad nad kokku ning saad neid riputada. Esialgu ma ei julgenud triikida, sest pärlid jäid paberi külge, kuid  tegin ikka proovi ning ühe kliendi lille triikisin juba ise kokku.  Proovin teha liblika, see ka õnnestus ning siis tuli tahtmine proovida veel miskit ning tegin 2 lindu ja maja jaoks tegin Eesti lipu magnetina, mille päva lõppedes viisin E majja. Kliente käis päeva jooksul läbi 4-5 mõni oli vähem, mõni kauem. Johanna rääkis inglise keelt ning tema hakkas kuduma kassi. Selle õpetuse sain päevakeskusest kaasa. Juhatajaga ajasime juttu hoopis lastekaitse teemadel, sest ta on hooldajaks 18 aastasele poisile. Tunnistasin, et meie lastekaitse süsteemis on palju sarnasusi. Päev möödus ning Pille tuli mulle juba päevakeskusesse järgi. Panime asjad kokku ja läksime veel E majast läbi. 

Julie jalutas seal ringi ning mõned mulle mitte tuttavad näod askeldasid köögis ning Julie tutvustas mulle oma tütart, kes valmistasid miskit köögis ning arvatavalt pidasid takka järgi Julie sünnipäeva, sest tütar tuli alles tagasi puhkusereisilt. Julie kutsus mu veel oma tuppa ning andis üle väikse meene. 

Tänasin teda südamest ning oli aeg lahkuda, sest rong ju ka ei oota.

PILLE
Imeilus nadala viimane toopev algas ka imeilusalt. Kahest viimasest paevast olid jaanud jalg jalgadele. Olid need teised natukene kanged hommiku. Eks on ka palju trambitud ringi ja pole need aastad ju ka enam esimese kahekumne seas. 

KINO ootamas

Oli usna tavaparane paev. Tove oli esime keda kulastasin ja ta laua aarde juhatasin. Siis paljus Johhana et ma Anettet toidaks ja nii ma tegin. Kuid nagu tavaliselt koik see votab aega ja ukshetk avastasingi et pean kellegi kuskilt akki votma ja ta kinno viima. saigi uuritud Gitte kaest, kes see onnelik on ja saab minuga kinno minna tana. Selgus, et selleks sai Rasmus, kuid Gitte vahetas temal just sidemeid jalgadel ja pidi nuud kiirustama, kuna 15 min parast algas kino. Onneks joutsime tapselt alguseks kohale. Seekord oli kino ules satitud paevakeskusesse ja naidati uhte vana Taani filmi, mille nime ma kahjuks praegu ei maleta enam. Pakuti ka popkorni ja vett tasuat. 
Parast kino kulastust, aga tegelesin lounasoogi soomise ja koristamisega. Kui need kohustused tehtud, siis palus Johhana et ma Sussie parlipilte triigiksin. Neid oli paris palju aga ule pika aja oli tore triikrauda kasutada.


Õhtupoolikul koju tulles oli tuul ikka taas meie sõber, ikka ta puhus. Toimetamine veidi kodus ning võtsime teekonna poodi. Pille hakkas toimetama oma rahaliste seisudega, et me ise ka aru saaks, kes kui palju on kulutanud toidule, et see sõbralikult kahasse jagada. Poodi läksime laenutatud jalgratastega ning tagasi tulles sai kerge õhtusöök tehtud. Heli kirjutas tänast päeva ning tegeles kudumisega, vaja ju teine põlvik ka valmis saada. Meie saatjaks õhtuti on ka kodune eestimaine raadiojaam, nii ikka kuuleme miskit uudiseid ka ning skaip aitab leevendada puudumist kodust ning suhtlemist kodustega.

20.04.2016 - kolmapäev tööpäev

Hommikune ärkamine oli meil üsna raske, peale kella helinat tahtsime veel natukeseks voodisse mõnuleda. Eks oli pikk päev ja rohkelt palju uusi emotsioone.

PILLE

Tööle jõudes juba Ole jalutas õues. Õnneks puus ei valutanud enam eriti ja oli ka öösel ilusti maganud. Ta käis oma igapaevasel hommikusel jalutuskäigul ajalehtede järgi. Peale hommikust tervitamist otsisin Gitte ülesse, et eilse päeva eest tänada ja ka pilte jagada. Tahavad kohalikku ajalehte väikse nupukese jaoks pilte saada. Koos vaatasime pildid ära ja suundusin Olele ja ka teistele pilte näitama. Ühendasin USB pulga telekaga ja slideshow võis alata. Ole vaatas neid vist vähemalt 3-4 korda. Oli näha et on rahul.

Kella 10 tuli Sussi viia päevakeskusesse võimlema. Heli oli juba ilusti meid ootamas. Mina täna sinna ei jäänud. Kuna Sussi läheb peale seda enda pärleid edasi tegama, siis ma pidin tema alles natuke enne 12 ära tooma.

Aitasin veel hommikul ka Anettet toita ja pesta. Ja veetsin aega Tovega, Pidin temale joomist meelde tuletama. Iga natukese aja tagant aga hõiskasin "Skål" (terviseks). Ning varsti oligi aeg tuua Sussi ära ja hakata lõunat ette valmistama. Sain jälle Anettet toita ja tunnen ka selle tegevuse juures juba ennast enesekindlalt ja oskan tema miimikast aru saada, kas ta tahab midagi ja kuidas ja kui palju toitu temale korraga manustada.

Peale lõunat aitasin jälle Anettet, kuna loodus oli kutsunud ja vajas abi enda puhtaks tegemisel. Sättisime ka tema voodi korda ja jätsime ta tuppa ilusat päiksepaistelist ilma läbi akna imetlema. Natukese aja pärast, kui läksin vaatama kas kõik on temaga ikka ok, oli ta juba uinunud. Johanna ka pööras minu tahelepanu sellel, et peale igat toimingut inimesega voodis, kui see on kõrgele tõstetud tuleb voodi uuesti ka langetada, See on selle pärast, et kui on vaja evakueerida kliendid, siis oleks see võimalikult kiire.

Klientideda tegeledes on hooldajatel kohustus kasutada abivahendeid. Ise enda tervise huvides ja ka töö säilimise nimel. Tõstemehanismi peab kasutama, kui on vaja inimest voodist ratastooli tõsta. Kui sa kasutad oma füüsilist jõudu ja keegi juhtub seda nägema, siis saad noomituse tööandja poolt. Korduvad rikkumised võivad viia isegi vallandamiseni. Tööandjale on lihtsalt väga kallis see, kui töötaja peaks ennast vigastama (näiteks tõstab selja ara).

HELI

Majja jõudes oli Henna üllatunud, meid nähes aga ütlesin, et tulingi Juliet aitama hommikuprotseduurides ja siis lähen päevakeskusesse. Julie oli oma ise taas lukku pannud ning palusin selle avada. Leidsin ta veel voodist ning vaikselt äratasin ta üles. Muidugi uuris ta meie eilset päeva ja mina seevastu mina uurisin tema sündmusi. Ta oli oma eilse sünnipäevaga väga rahul palju inimesi oli käinud teda õnnitlemas ning ta oli veel tänagi väsinud. Ega hommik lõputult kesta, seega tuli jalad alla ajada ning võtte ette hommikused protseduurid. 

Kohvilauas jõime koos kohvi: Julie, Sonja, Alice, Ove, Anne, Inge, Christa., puudus vaid Sigrid. Sain ülesande viia täna Christa võimlema. Suundusingi kella 10.00 aegu päevakeskusesse koos proua Christaga ning selgus, et täna pole miskit toimekat päevakeskuses teha ning meid oodatakse sinna hoopis homme. Seega siis tuli mul nautida võimlemistundi, mis tavaliselt on reedeti aga sel reedel on siin riiklik püha. E majast oli veel Sonja ka täna.  Võimlemine tehtud viisin Christa majja tagasi ja tulin Sonjale järgi, kui selgus, et ta jääb hoopis veel sinna. Agnette F majas ootas ka viimist koju, seega võtsin tema ratastooliga kaasa, nagunii ju üks tee ja viisin ta oma tuppa. Ta armastab väga palju rääkida aga kahjuks ei saa ma aru, mis ta räägib. Nii sai proua jäetud oma tuppa ning mina tagasi oma majja E. Hakkasin rahulikult lauda katma, kui nägin, et Crista tuleb ilma toeta puhkealasse vaikselt aga kindlalt ning istus diivanile. Julie tuli ka oma toast välja ning nii meid oli juba mitu. Ilm oli täna väga päiksepaisteline ja soovitasin Juliel tulla diivanile istuma ja jalad panna päikeselaiku soojenema, nii ta ka tegi. Muidugi oli ta mures, et tütar pole helistanud, kes reisilt Teneriifelt tagasi aga Henna aitas tal valida numbri ning nii sai Julie vähemasti vestelda tütrega. Christa armastab ennast kratsida ning kõik ta keha on arme täis. Diivanil istudes tahtis käsi pidevat minna kratsima, siis naersime koos, kui talle kergelt näpu pihta panin ning ta sai aru, et ei tohi kratsida. 

Kell juba lippas ning tuli katta lõunasöögi laud, meid oli täna söömas 10 inimest. Pärast söömist viisin Julie oma tuppa ning aitasin ta pikali ja kastsin ära kõik talle toodud lilled. Ühe lille oli ta toast puhketuba pannud, sest see lõhnas liiga tugevasti. Enne lõunat käis Juliel ka medõde, kes vaatas ta kõrvad üle, sest ta kurtis miskit ning temaga kaasa tuli ka 16 nädalane koer, kes kõiki tervitas ning ronis Juliele kõhu peale. Ove tuli ka pärast lõunat meie sekka ning korjas kokku ajalehed ning sättis ennast istuma hoopis diivanile. Ise sai ratastoolist diivanile aga ma ei kujuta ette kuidas ta sealt tagasi saab.

Olin täha kahekesi koos Hennaga ja sain ise vajalike toimetustega hakkama tundsin kindlustunnet oma tegemistes.

Uhine jalutuskai

Trier´i perekonna hauaplats

Enne rongi pele minemist saatsime Miele sonumi, et ootame teda varsti Faktum poe juures ja lahme selt uhisele jalutuskaigule. Oobimiskohas monusad riided selga ja paari tunnine matk vois jalle alata. Votsime uuesti suuna Vallekilde poole. Oma esimese jalutuskaigu siin tegime juba sinna, aga nagu oli selgunud, siis nagime ainult natuke sellest, mida vaadata on. Seal vaikses kohas oli kaks kirikut. Peale punase, mida me juba nainud olime asus ka valge kirik. Valge kiriku umber asuvas surnuaias tegimegi vaikese peatuse ja ilmetlesime seal imeilusat vaadet. Edasi suundusime labi kula ja seal asuvate vanade majade juba uhe haua poole. Teepeale jai ka veel taiskasvanute kool Vallekilde Højskole, mille kohta Mie utles, et iga normaalne taanlane teab seda. Hauaplats asus Vallekildest natukene eemal. Tegime vaikese jalutuskaigu poldude vahel enne kui kohale joutsime TRIER perekonna surnuaeda. Lasime seal natukene paiksel oma poski paitada ja suundusime tagsi kohta, kus peab homme juba arkama.

19.04.2016 - teisipäev tööpäev

Täna hommikul ärgates oli ilm pilvine aga päike piilus pilve tagant välja. Meie välisuksel on suur aken ning täna hommikul tervitas eemal põllu peal faasani linnuke. Sellist linnukest me pole veel siin põllu peal näinud.

Hommiku tööle minnes poolel teel rongi peale, tuli Helil meelde, et kingitus Juliele jäi maha, seega kiire tagasijooks ning taas rongi peale, õnneks hiljaks ei jäänud.

HELI

Täna on E majas Juliel 93 a sünnipäev. Ostsime eile poest väikese lillepoti ka ning täna hommikul läksime kohe Pillega Juliet õnnitlema. Ta oli just voodist üles tõusnud ning Pille sai oma õnnitlused edasi antud ning mina jäin prouat pesema ja riietuma. Täna talle oli juba riided valmis pandud ning mul jäi üle vaid talle need selga panna. Kinkisin Juliele väikese Hiiumaa võtmehoidja. Juliega sai veel hommikukohvi joodud ja laud oli väga armsalt rahvusvärvides kaunistatud. Sünnipäevalapse ukse taga oli pandud ka puitalusel Taani lipudn ,nii 130 cm kõrged. Jõime rahulikult kõrvuti kohvi ning varsti tuli juba talle järgmine külaline ning minul oli aeg lahkuda pealinna poole.

KOPENHAGEN

Kella 9.00 st hakkasime liikuma bussiga ning reisijateks sel korral Heli, Pille, Mie, Ole ning bussijuhiks John. Kaastöötajate poolt head soovid kaasa pandud alustasime oma päeva. Tunnike sõitu kulges vesteldes ning John otsis parkimiskoha bussile. Esimesena võtsime jalutusretke KASTELLET piirkonnas, mis on eraldi saar. Siin peatuvad suvel suured laevad ja on väga rahvarohke suveperioodil. Oli väga palju mälestusmärke, kuid nendest pole mõtet kirjutada, sest kes tahab see uurib juba ise edasi. Meeletult armsalt mõjusid õrnroosades õites puud aga me ei tuvastanud, mis puud need olid, vist mingid Jaapani kirsipuud. Nad mõjusid gruppides imearmsalt ning romantiliselt. Kõige kuulsam paik, mida peab külastama on Väikse

Väike Merineitsi

Merineitsi kuju. Ta oli kaldast vaid paari meetri kaugusel, kuid kuiva jalaga sinna ei saanud. Siin sai klõpsutatud juba palju pilte. Ilm oli juba vahelduva pilvisusega ja päike näitas enda ka aga meid saatis meeletu tugev tuul, arvatavalt nii 15-17 m/s. Püüdsime mitte tuulest välja teha ning jalutasime siin ringi ning suundusime St Albans Anglican Churc, mis on siine inglise päritoluga kirik. Suundusime ka lahkesti sisse ning siin oli võimalik saada eesti keeles kirikut tutvustav kiletatud infomaterjal. Olime väga meeldivalt üllatunud ning miks mitte sellist ettevõtmist ka meil teha. Küsimuse peale kui palju erinevaid keeli on, luges Mie kokku 47 erinevat keelt. Kirikus süütas Heli ka küünla Teie kõikide jaoks, kes Hiiumaal meie tööd tegema jälgite ning meile kaasa elate. Loodetavasti läheb Teil hästi. Nägime ka huvitavat moodust kuidas kallakul muru niita, muidugi ka Heli tormas seda jäädvustama. Siin me jalutasime kokku oma paar tundi.
Nüüd suundusime bussiga veidi edasi kuninganna juurde, viskasime nalja, et kuningkanna katab meile laua, aga kuna teda pole täna kodus, vist jätsime täpsustamata aatast millal tuleme. Siin sai kohustuslikuks pildiks tehtud kuninglikust vahipostil olevast sõdurit pilt, kes lubas pildistada aga enda  külje vastu just ei lubanud. Pilk sai heidetud teatrimajale ning mööda kanali äärt tagasi jalutatud. 

Järgmine peatuskoht oli TIVOLI, kuhu tuli meil suunduda jala oma paarkümmend minutit. Pääs lunastatud ootas meid ees tellitud lõunasöök. Istusime ja nautisime korralikku lõunasööki ning mõnusat seltskonda. Mie rääkis, et mais tulevad nad hooldekodu klientidega ka siia ning siis on ühe hooldaja kohta 1 klient ning veedetakse siin päev kella 10-17 ni, loomulikult osa peavad jääma maha tervislikust seisundist tulenevalt. Tivoli jättis väga hea mulje, sest ta oli väga suur aga majade vahele väga armsalt ära paigutatud. Atraktsioonid olid päris muljet avaldavad ning otsustasime kolmekesi Mie, Heli ja Pillega, et ühele seiklusele läksime. Rongis sättisid Pille ja Mie end tagumisele pingile ning Heli istus ees üksinda. Sellist ameerika raudtee laadset seiklust pole me ammu tundnud, igatahes  kõrgemad noodid said valla päästetud ja Helil olid silmad alla minekul kinni. Jehhuu, ellu jäime. Mehed ootasid meil ilusti juba ees ning tiirutasime edasi. Ala on suhteliselt suur ning seda andis läbi jalutada, kohtusime mitmel korral pardiperedga, kes mõnusalt endale on sinna pesad ja elupaiga sättinud, inimeste pildistamisest nad ei arvanud miskit. Otsustasime, et rohkem me siin oma vererõhku ei tõsta ning  suundusime taas tänavale. Jalutasime mõõda tänavaid oma pool tunnikest, John oli väga asjakohane ja teadlik, läks sinna kuhu vaja, sest ta on siin linnas üles kasvanud ja elanud siin 13 aastat. John viis meid kanali äärde, kus lunastasime pileti laeva tuurile, kuid meil oli veidi aega ja Ole valdas soovi jäätisele. Suundusime jäätist ostma ning tulime välja poest churros näpu vahel. Kiirustasime nüüd laeva peale ja ees ootas laevareis. Giid laeval hoiatas, et kes väljas istuvad võivad saada märjaks. Me ei hoolinud ja sättisime end laeva tagumisse ossa, fotokaga pildistamiseks valmis. Liikusime juba meile tuttavaid kohti pidi, kuid nüüd merepoolse vaatega. Laeva tuur kestis 45 minutit ning siis tuli taas kaldale ronida. Siit bussi juurde oli ikka ka paras maa kõmpida, Ole jalg hakkas valutama ning tal võttis tulemine veidi rohkem aega. Lippasime veel tagasiteel suveniiri poest läbi, paar kingitust kodustele ning nüüd juba väsinuna ning parajalgu jahtununa tagasiteel bussi juurde. Bussi juurde jõudes avastasime ebameeldiva üllatusena trahvikviitungi 510kr, sest see koht, kus pakkisime oli puuetega inimestele st autole, kuid oli privaat koht. Mis iganes, igatahes suurt numbrit sellest ei tehtud. Tagasiteel olime juba vaiksemad ning meenutasime päeva ja John võttis kiirteelt suuna külavaheteele, kus nägime veel kauneid vaateid.
Hooldekodusse jõudes avastasime, et just eelmine rong on lahkunud ja meil on tunnike aega järgmiseni, seega tunnike aega parajaks teha.
Heli tahtis Julie juurest läbi minna, kuid ta oli puhkamas ning uks oli lukus, seega ei läinud teda segama ja elame homseni. Istusime majas nr 2 ja jõime tassikese kohvi ning siis rutates rongile.
Kodus leppisime rollid kokku, Heli kirjutab blogi ja Pille tegeleb piltidega. Seega, siin on täna KOPENHAAGENI ERI.

See oli meiesuguste jaoks

Meie koos giidiga

18.04.2016 - esmaspäev tööpäev

Algamas on meie kolmas nädal Taanis praktikal. Me ei suuda seda ise ka päris uskuda, kuid kalendriga vaidlema pole mõtet ka hakata. Heli lippas hommikul dušši alla, mis on meie jaoks paras karastamine, sest vesi on soe, mitte tuline. Päike tervitas meid rõõmsalt, kuid tuul va tuisu sõber, oli ikka meid tervitamas.

HELI

Rutiin on ikka väga kiire tulema ka siis kui oled võõras keskkonnas. Alustasin taas päeva Julie toast ning leidsin ta voodist veel lebamas. Hommikutervitus ning ülevaade minu nädalavahetuse päevadest tuli anda voodi juures olles. Homme on Julie 93 a sünnipäev ning ta avaldas soovi teha täna korralik pesu, mis ikka- kliendi soov on püha ja homme pole tal mahti seda teha.  Tavapärane pesu, kreemitamine, roll-on, uus pesu ning riietumine. Täna sõi Julie putru koos teiste maja elanikega. Sain kõiki tervitada rõõmsatujuliselt ning kõikidelt sain muige või naeratuse vastu. 

Julie on endale tellinud ka lisakoristuse, sest ta ei ole koristamisega seal keskuses rahul aga eks meil igal ühel on oma soovid ja nägemused.

Bingo päevakeskuses

Täna sain ülesandeks minna kella 11.00 kes päevakeskusesse, sest seal toimub BINGO mäng. Pärast hommikusööki juba nägin, et Alice hakkab sättima end kuhugi.... Nii sai Julie ka riidesse aidatud, ennastki veidi sisse vaja pakkida, sest tuul oli täna tõesti külm ja ilm pilvine. Päevakeskuse laua taha sai koht otsitud ja rõõmsalt avastasin, et meie E majast on kohal: Alice, Sonja, Ole, Sigrid ja Julia. Üle poolte elanikest istusid laua taga, rõõmus üllatus. Seega algus on kell 11.00 ja mängitakse üks tund, nii mitu mängu jõutakse. Mängus osalemine maksab 20 kr ja Julie ostis mulle ka pileti. Tegemist on 3 erineva väljaga piletiga, mis on korralikult kiletatud ja said endale valida meelepärase välja. Päevakeskuse töötaja võtab kotist numbrid ning Julie tõlkis need mulle inglise keelde, et saaksin ka miskit aru. Numbri kohale, kui see kõlas, tuli sättida setooni laadne julla. Esmalt käis mäng horisontaalse rea peale, nii kaua võeti numbreid, kui keegi laua ääres osalejatest sai rea täis. Järgmisena käis mäng terve välja peale. Juliel õnnestus täis saada täismäng ning ta sai kingituse, mis oli pakitud ilusti ning mulle anti väike akvavic suveniirpudel. Mängiti nii kaua, kui tund sai täis, me jõudsime mängida 4 mängu. E majas said võidu Alice, Sonja, Ove ja Julia.  Päevakeskuses meisterdavad nad käsitööna esemeid ning Julia kinkis mulle Taani lipu, mis on siinses päevakeskuses valmistatud. Tunnike lännu ja taas kodu poole, sest ootamas juba lõuna.

Lõunasöök - täna oli lõunaks e. eelroaks lõhe pasteedi viil, leib, tomat ning sidurnilõigud. Põhiroaks meie mõistes oli riisipuding rohke kaneeli suhkru segu ning või silmaga. Meie eestlaste jaoks paistis see magustoiduna, kuid nendel on see PÕHIROAKS. 

Kõht täis, jutud vestud, kliendid tuppa aidatud, oli meil vaba hetk ja aeg enda jaoks. Aitasin Julie tuppa pikali ning köök oli juba koristatud. Ajasin Piaga juttu, tema alustas hooldustöötaja õpinguid ning on siin praktikal 4 kuud järjest. Igas nädalas on tal ette nähtud 4 tundi ka õppetööks ja nelja nädala jooksul ka 3 nädalat puhkust.

Vahepeal käis Kirsteni telefonis signaal ning Julie vajas abi, kuna olin veel seal, siis tormasin tuppa, et mis lahti. Julie oli põliti maas ja ei jaksanud ennast enam püsti aidata. Ta tahtis miskit otsida aga käed ja keha on nõrgad ning ei kuuletu talle hästi, seepärast ta oligi veid abitu. Aidatud proua istuma ning ette näidatud kapid, mida ta soovis näha aga vajalikku eset ta ei leidnud.

Täna päevakeskusest tagasi tulles nägin ka päevakeskuse taga õhus punast helikopterit lendamas aga mis ta seal tegi seda ma veel ei tea, eks katsume uurida. Pille tuli mulle juba majja ning meie päev sai tänaseks otsa.

PILLE
Hommikul pikutasin voodis tavalisest kauem. Hea uni oli 8le pika aja.

Vabatahtlike muugikaru

T66le j6udes ootas Ole juba laua 22res, seega alustasin kohe tema aitamisest. Kuna kedagi ka n2ha ei olnud. T2itsin kausi pudruga ja teetassi kuuma veega. Endale valasin ka tassi kohvi ja 8hinesin Temaga. T2na oli t66l Margit ja Anette(tema ei oska s6nagi inglise keelt). Kuna ma olen nende m6lemaga ainult p6gusalt kohtunud, siis j2lgisime koos Olega olukorda, et kus v6ib minu abi vaja minna. Natuke j2lgitud selguski, et Margit peab minema k66ki 6lu tooma l6unas66gi k6rvale ja kohe otsustasin 8hineda temaga. 6lu oli 1,3% ja ette v6in 6elda, et maitses nagu kali.
Peale k66gis k6imist l2ksime Anettet aitama. Kuna tahtsin j2lgida kuidas Margit t66tab, siis j2in abistaja rolli. Kuid n2o ja hambapesu tegin ise, nagu ka Anette hommikusoogi votsin end peale.
Oligi aeg viia Sussi p2evakeskusesse ja selgus, et seal on t2na Bingo. Otsustasin, et ei hakka sellest osa v6tma ja olen majas kasulik. Kuid t2na oli seal suhteliselt rahulik. Oma tiiru tegi seal ka m88gik2ru. Selle aasta algusest k2ib iga esmasp2ev m66da hooldekodu majasid m66gik2ru. Selle idee algatajateks olid vabatahtlikud ja ka nemad tegelevad teenuse pakkumisega. Kes ei k2i enam ise poes on see suurep2raseks v6imaluseks t2iendada enda tagavarasid. Saab osta suitsi, alkoholi, ihukreeme, kassitoitu jne. Loodan v2ga, et nendel kahel toredal proual jagub j6udu ja tahtmist m66gik2ruga tegeleda veel aastaid.

Oleme tööl käimiseks ostnud kuu kaardi rongiga sõitmiseks ning mitmel korral oleme omavahel naljatanud, et miks me ostame kuu kaardi, kui pole kellelegi näidata. Täna Vig peatusest rongi peale minnes ning istudes mugavalt toolile nägime, et ahaaa täna siis saame ette näidata oma kuukaardid ning nii oligi naisterahvas me juures ja ootas viisakalt, kuni ma veel otsisin enda kuu kaarti. See episood ka tehtud. Poest võtsin Juliele lilled (ta armastab sinist värvi) ja tulime kodu poole, sest meil õnnestus täna saada laenu peale kasutatud läpakas, mille meile hankis Dorte Dahn oma koolist, kus ta töötab. Meile saabuski sama kooli arvutiõpetaja Ricki, kes tõi arvuti ning vaatas üle, et kas asi toimib ning JEHUUUUU; me saame taas lisada pilte. Kuid sellel arvutil pole võimalik kasutada meile omaseid täpitahti, seega kui ei jõua kõike copy ja paste teha, või Heli ipadist parandada, siis vabandame juba ette,

Tänane õhtusöök valmistatud istusimegi vastakuti laua taga ja nokkisime blogi, Heli kirjutas blogi ning Pille lisab oma jutu ning lisab siia pilte. Heli pildistas fotoaparaadiga ja Pille telefoniga, seega on meil väga hea rolli jaotus.
Täna me täiendame ka eelmiste päevade blogi piltide ja ka veidi tekstidega, seega võite viimased neli päeva uuesti üle vaadata.

Homme saame asutuse poolt väljasõidu Taani pealinna Kopenhaagenissse koos mõnede klientidega.

17.04.2016 - pühapäev puhkepäev

Täna hommikul ärgates vaatas meile aknast vastu päiksepaisteline ja pilvitu ilm, kuid lähemalt kaedes, polnud vaade nii tore. Meie majutuse ukseaknast välja vaadates orasevōrsed köik lainetasid tuule käes. Seega jalgratta matka ei saa ette vōtta.

Hommikune Ringsted Outleti tanav

Pille meisterdas hommikusöögiks pannkoogid suitsuvorsti, tomati ja juustuga. Igati vääriline pühapäevane hommikusöögik. Kōht täis, köök koristatud, aeg veidi ka tuba üle käija harjaga. Pesud ōues varju all andsid ka endast märku lehvimisega ja aeg need tuppa tuua. Kappi paigutamisel pani Heli käe riiulile ning kōik vaheriiulid otsustasid alla tulla domino efektiga. Nii armas ju, seda meil valja oligi, et riiulid korda saada. 

Kella 9.15 paiku kostus koputus meie uksele ja sisse astus naaber kōrval korterist ning kutsus meid kaasa. Eile ōhtul sai kokkulepe tehtud, et ta viib meid sinna kus on odavamad riided. Me ei uskunud kokkulepesse aga .... Seega Emili kaasas teekonnale. Autos kolm inimest ja kōlas neli erinevat keelt. Emil on rumeenlane, kes oskab taani ja rumeenia keelt ja väga vähe inglise keelt. Tema suhtles meiega rumeenia-taani keeles, vahele inglise keelsed sōnad aga sōnade sarnasusi on nii palju, et suutsime üksteisest aru  saada. Aitas ka kehakeel.

Suundusime lōuna poole Ringsted Oultet marketitesse. Seal olid esindatud ülemaailma tuntud kaubamärgid (www.ringstedoutlet.dk). Siin sai vaadatud, kus on 50-70% allahindlust ning ikka paar asja sai soetatud. Kulgesime seal ikka paar tunnikest, kui mitte rohkem. Edasi viis ta meid veel ühte keskusesse, kus olid poed täna suletud. Emil ostis ka ikka mōned esemed, nii me ei tundnud, et oleme kuritarvitanud naabri lahkust. Kodutarvete poest sai miski näpu vahele kodustele. Järgmisena kulgesime edasi mōningad kilomeetrid ja tuulasime järgmisena Danish outlet poes, kus olid väga sōbralikud hinnad. Valikut oli aga rahakott hakkas  sōna vōtma ning ega kōike pole mōtet kaasa vedada. Spordipoes vaadates allahindlust jalgpalli putsad ja omavahel vesteldes, astus meie juurde tumedajuukseline naisterahvas ning ta oli väga üllatunud kuuldes Eesti keelt. Tema nimi oli Dalia  Juhansen ning töötab Kopenhaagenis oma ilusalongis. Vahetasime kontakte ning soovitas läbi astuda, kui sinna kanti satume. Ikka öeldakse, et igast sadamast leiad ühe eestlase, nii ka meie. Viimasena kolistsime veel ringi elektroonika kaubanduses aga siin olid hinnad juba meie jaoks liialt soolased ja piirdusime vaid kaemisega. Tundsime end juba suhteliselt väsinuna ning suundusime koduse Horve poole. Hüppasime läbi kodusest Kiwi keti poest, hankisime vajaliku toidupoolise ning koju. Poest tahtsime osta õunu, kuid meie autojuht Emil takistas meid aga me ei saanud aru miks. Toidupoest asjad ostetud, võttis autojuht suuna veidi teise kanti ning peatusime talu õues, kus liikusime hoidlasse, kus oli erinevaid õunu kastides ning mahla. See on iseteenindamise koht, võtad õunad (seina peal on hinnad), kaalud ära ning jätad raha seina peal olevasse kasti. Samas aidas või samas stiilis on võimalik ka osta mune, kartuleid, porgandeid.

Tänane lōunasöök kujunes ka ühtlasi öhtusöögiks ning valmistasime sügavkülmutatud tomatisuppi kiirnuudlite ja kotletiga. Huvitav kooslus, mida me kumbki pole kodus katsetanud, kuid uus kogemus, uued katsetused.

Ōhtul kujunes Helil pōlviku kanna kudumisega, blogi toksimisega iPads ja teleka vaatamisega ning kodustega suhtlemise valguses.

16.04.2016- laupäev puhkepäev

PILLE ja HELI

VABANDAME et pole tapitahti ja ka kirjavigade eest.
Loomulik äratus algas meil kella üheksa paiku. Köigepealt ûks jalg voodist välja ja siis sellele järgnes teine jalg. Pille tegi hommikusöögi ja Heli kudus. Märgiksin veel ära selle, et Heli pesi nōud ja koristas köögi. Rolli jaotus on meil siin täiesti olemas.

Vig loppemarket

Peale kosutavat hommikusööki vōtsime suuna Vigi. Iga laupaev on seal kasutatud asjade laat. Nemad kutsuvad seda LOPPEMARKET. Sinna tulevad tavalised inimesed muuma enda vanakraami. Uurides kohalike kaest saime teada, et tänane turg oli väike vōrreldes tavaliste laupäevadega. Ka kolmapaeviti on seal sarnane market, kui mōōtmetelt veel väiksem. Nägime seal palju huvitavat ja isegi Heli leidis omale ühe armsa kollase vilditud koti. Kauplemine tuli temal hästi valja. Küsiti 100 kr, Heli pakkus 50 kr. Natuke veel mōtlemist ja kauplemist ning hinnaks jai 80 kr. No ikkagi natuke sai alla. Nööbiks oli ju päris hirve sarve ots.

Tabasin Heli puhehetkelt

Peale turgu otsustasime veidi maad uurida ja sōitsime  Svinnigesse. Seal hakkas aga vihma sadama nii et suundusime järgmise rongiga juba oma kodu peatusesse Horvesse. Nii nimetatud kodus soojendasime eilse pitsa ja siis suundusime ōue istuma. Vahepeal olime saanud Rumeenia naabrite poolt kutse grillile. Kōht oli küll täis juba, kuid oleks olnud ebaviisakas keelduda. Saime maista rumeeniapärast grill kebabi. Maitses väga hästi.

Heli omas mullis- vene militaartehnika kogujatega
WWW. GAZ69.DK

Peale eestlaste Pille ja Heli oli gillimas veel kolm rumeenlast, üks poolakas ja üks taani kohalik neiu. Saime teada, et kohalik neiu töötab samal alal, mis Pille Hiiumaal, avahoolustöötajana. Ta ōpib küll veel koolis, et saada endale hooldustöötaja pabereid, kuid praktika raames annab avahooldustöötajale  puhkust ja teeb kodukülastusi. Hommikul kontrollib ta arvutist, kelle juurde on tarvis minna ja mida seal tegema peab. Toitu ta koju ei too. Selle jaoks on pereliikmed, kes on selle eest hoolitsenud ja näiteks toidupoega lepingu sōlminud, et need viivad tellitud kauba koju. See ei ole hooldustöötaja töö. Tema peab aitama näiteks ainult sokkide jalga paneku, toidu valmistamise ja teiste personaalsete toimingute juures. Siine avahoolus erineb meie omast. Hooldustöötaja on elamistoimingute  tegemiste toetaja ja abistaja. Teinekord käib ta aga ka kontrollimas, kas inimene on ikka elus. Kõige tihedamatel päevadel võib avahooldustöötajal olla isegi 22 klienti. 10 min inimese jaoks.

Peale osade külaliste lahkumist tegi meie naaber Emil meile tuuri ööbimiskoha aias. Ta on siin ise elanud 9 aastat ja see on temale nagu teine kodu. Nendel on siin papakoid. Hetkel küll ainult 6 tk, kuid kunagi olevat need 100 olnud. Papakoide kasvatamise eesmärgist, aga kahjuks aru ei saanud. Märkimisväärne on veel see, et need papakoid elavad hetkel õues. Ladeni omanikel on veel ka kanad ja mini kanad. Seda mini varjanti nägime me esimest korda. Päris naljakad olid need. Vb näete ka kunagi pilte, kui saame arvuti.
Ohtu lõppes ilusa päikeseloojanguga. Välja oli 11 kraadi ja Heli suutis ennast kringlist külmetada. Aga nüüd ta soojeneb teki all ja koob.

Pille tegi tutvust kohaliku suitsuahju susteemiga

Kunagi kui me saame endale arvuti (loodetavast see juhtub esmaspaeval), siis me täiendame ka meie juba mõõdunud päevi.