06.05.2016 - kolmapäev tööpäev

Tänane hommik algas suhteliselt uduselt ning vihmaselt. Täna hommikul otsustasime minna veidi ringiga rongi peale, et mitte jalgu märjaks saada. Üleval olime juba enne kella äratust. Hommikupudru tegemise kord oli täna minu käes. Kohvi ja pudru kõhtu aetud ning suundusime rongi peale.

HELI 

Minu päev algas taas Julieiga hommikuprotseduure tehes (pesu, riietumine). Siin on tavapärane käija iga hommik dušši all, mis sest, et keha on väsinud. Hommikuse protseduuri juurde kuulub ka iga hommikune  kogu keha kreemitamine, deodorant ning ka lõhna lisamine.Tunnike veedetud sai Julietiga mindud hommikusöögile. Pudru oli Juliet juba eelnevalt söönud toas, nüüd oli aeg vaid kohviks ning seltskonna nautimiseks. Meid oli hommikusöögi lauas 6 majaelanikku ning 2 töötajat ning mina. Hommikusöögiks tuleb aega võtta ning seda tehti oma tund aega, Muidugi pidi taas üle rääkima, kes ma olen ja mida siin teen.

Edasi tuli minna Julietiga väiksele jalutuskäigule, mida ta teeb iga päev, sõltub enesetundest, kas teeb lühema reisi või pikema. Läksin Julietiga kaasa ning olin talle kaaslaseks tema jalutuskäigul ning sain kuulda muljeid, kus ta on käinud. Proua magas täna öösel halvasti ning väljas oli suhteliselt külm ja tugev tuul ja täna ta otsustas teha väiksema ringi. Tagasi tulles ilmus meie kõrvale kõhnem triibuline kass, kes pakkus meile seltsi ning temagi on selle maja elanik. Kassike rõõmustas värava avamise üle ning tormas vaatama, kust uksest sisse pääseks. Meiegi lõpetasime jalutuskäigu ning proua avaldas soovi minna veidikeseks puhkama, kuna öösel magas halvasti.

Nüüd tuli hetk, kus teised maja elanikud olid mänguhoos ning mul tuli vaatlemise käigus selgeks saada mängu idee ning juba sain ka kaasa mängida. Piilusin Alice kaarte ning aitasin temal olla mängus osaline, sest Alice on elektrilises ratastoolis ning suudab liigutada pead ja käsi.  Ühel kliendil on vaja abi istumisel ja tõusmisel, kuna temal on parema käsivarre murd ning see on kipsis. Proual oli vaja abi ning ma pakkusin ennast appi, kuid selgus, et miskit ma ei saanud aru ning olin sunnitud abi paluma tõlkimisel. Tuli välja, et nad kasutavad erinevaid mähkmeid ning oli vaja vahetada öö mähe päevase vastu. Mis ikka, ikka juhtub, veidi nalja päeva on ju alati teretulnud. Naersime, et nad o kõik koolis 1 klassis ning õpivad inglise keelt. Maja elanikud kõik on ääretult sõbralikud ning ei pane pahaks, kui ma midagi taani keelest aru ei saa. Mäng tuli ära lõpetada, sest juba hakkas tuleme lõuna aeg. 

Aeg äratada Juliet ning valmistuda lõunaks. Jalanõud jalga, juuksed kammida ning söögilauad. Ühiselt sai kiiresti kaetud laud ning kõik elanikud tulid laua äärder (kes liiguvad) ning toidu jagamine läks lahti, täna toiduks keedetud kartulid, juurvilja kotlet, soe tomati kaste ning lisaks küüsllaugu varred hapukoorega ning lisaks veel ahjus küpsetatud juurviljad. Ühel kliendil oli eraldi tehtud kartuliputru. Loomulikult avaldus erisusi, kes miskit ei söö aga nii on ju ka meie igapäevases elus.Joogiks kõrvale on vesi või morss. Alice taldrikus nägin plastmassist hoidjat, mis takistas toidul üle ääre minemast. Lisaks oli tal veel oma kahvel, mis oli jämedama varretäie, kui muidu. Praad söödud, nõud kokku korjatud ning valmis magustoiduks, mis täna oli šokolaadi puding. Mõned ei soovinud seda süüa, kuid ikkagi veetsid meiega aega ning kui kõik olid söönud, siis oli aeg minna elanikel puhkama ning meil aega koristada laud, nõud masinasse ning laua ümbrus puhtaks ning aidata elanikud puhkama. 

Meie jaoks oli nüüd veidi puhke aeg, kus saime arutada eelolevaid päevi ning ettevõtmisi. Murena tõime välja jalgratta rentimise võimaluse leidmise. Dorte ja Kristen olid kohe nõus mõtisklema, kuidas meid aidata ning juba ühe jalgratta nad said, kuid teise jaoks oli vaja veidi tööd teha.

PILLE

Peale eilset jooksmist tundus tänane päev lausa mõnus. Esiteks oli meid täna koos minuga 4 inimest kaheksa  elaniku jaoks. Nii ei pidanud mitme inimese vahet jooksma.

Kingitused

Alustasin päeva juba tuttava proua Susi  juures. Kui ma saabusin olid juba hommikused tõsisemad toimetused  tehtud, kuid minu ülesandeks sai temale riided selga aidata. Ehted on nende jaoks väga olulised.  Neid ei tohi kindlasti unustada.  Temal on väga kindlad kaelakeed (3tk) ja käevõrud (2tk), mida ta igapäev kannab. Isegi käekell tuleb käe peale aidata. Susi jaoks on kõik päevad ühesugused ja ta räägib kogu aeg samadel teemadel. Tema lemmik tegevuseks on pärlitest  piltide tegemine ja juba esimesel päeval ta kinkis minule jänese. Täna tegi ta Minione ja kinkis ühe nendest minu nooremale pojale.

Tundsi täna huvi, kuidas on neil lood lamatistega. Vastus oli väga üllatav. Mie on seal töötanud 4 aastat ja selle aja jooksul ei ole temal olnud ühtegi lamatistega inimest. Kõigil on spetsiaalsed madratsid nende vältimiseks ja lisaks sellele nad igapäevaselt kontrollivad ohtlikke piirkondi. Kuid minu majas elab üks härra, kes on suhkruhaige ja tema jalgadele (mõlemal jalal allpool põlve) on troofilised haavandid, mis tekkisid umbes aasta tagasi. Täna minul õnnestus siis näha, kuidas nad neid puhastavad ja hooldavad. Igapäevaselt pesevad veega ja pärast järgned umbes 10 minutine õhuvann. Seejärel kasutavad ühte hormooni sisaldavat ravimit ja asetavad haavanditele hõbedat sisaldavad plaastrid. Jalgade ümber mässitakse veel pehme side ja pannakse sukad peale.  

Traditsiooniline lõunasöök oli täna minu jaoks eriline, kuna minul lubati toita Anettet. Temal on alzheimer ja ta ei liiguta peale pea ja käte teisi kehaosi. Suhtlemine jääb ainult  jah või ei tasandile. Suhtlesin ja rääkis temaga inglise keeles ja otsisin silmsidet. Tundus, et ta mõistis mida ma temalt tahtsin.  Anette toiduks oli umbes 7 ampsu seda toitu mida meie sõime ja sellele järgnes klaas spetsiaalset proteiinirikast jooki. Ka 4 lusikat magustoitu sõi ta täna. Sain ilusti hakkama. Peale söömist viisin ta tema tuppa puhkama.

Tänaseks päevaks sai meie tegemised otsa ning jalutasime päikselises Vigi alevikus. Külastasime Punase Risti teise ringi riiete poodi ning oligi aeg suunduda rongi peale. Oodates rongi tuli meiega Pille nr 2 maja töötaja Mie ning jutustasime temaga ning suundusime koos rongi peale.

Mie ja Pille rongi ootamas

Mie tegi meile väikse matka Horve piirkonnas, kus on ka sarnane hooldekodu 75 elanikuga. Väga suur maaala on hooldekodude jooks, sest kõik nad on ühe korruselised ning enamalt jaolt üks tuba ühe inimese kohta, kuid siin oli ka toad perekondadele (mees ja naine). Neil on kasutada köök, vannituba, magamistuba ja suur tuba.  Tehtud väljast mõned pildid, suundusime Mie eestvedamisel edasi tema kodu poole. Leitud Mie maja üles, pani ta meid teeotsa kus saime edasi suunduda mäe künkaile, kus saime ülevaate alevikule. Esmalt tundus see alevik väiksem, kuid ülevalt vaadatuna selgus, et see on täis maju ning polegi nii väike. Jalutasime tänavatel ning nägime maju väikeste aedadega, kuid mis olid väga kulturiseeritud, palju leinavorme, igihaljad pügatud puid, killustiku kaetud maja esine. Tiir tehtud, vaadatud üle peatänav, arvasime õige aja suunduda kodu poole.

Vanadekodu Horves

Nii tore on lugeda kommentaare, et Te tunnete meie tegemiste vastu huvi ning elate meile kaasa. Meie oleme igatahes väga rahul ning meid võetakse super super hästi vastu. Igatahes aitäh võimaluse eest ning igatahes soovitame kõigil sellist võimalust kasutada.

Pille Horve alevikku imetlemas

Heli Horve tuult nautimas