19.04.2016 - teisipäev tööpäev

Täna hommikul ärgates oli ilm pilvine aga päike piilus pilve tagant välja. Meie välisuksel on suur aken ning täna hommikul tervitas eemal põllu peal faasani linnuke. Sellist linnukest me pole veel siin põllu peal näinud.

Hommiku tööle minnes poolel teel rongi peale, tuli Helil meelde, et kingitus Juliele jäi maha, seega kiire tagasijooks ning taas rongi peale, õnneks hiljaks ei jäänud.

HELI

Täna on E majas Juliel 93 a sünnipäev. Ostsime eile poest väikese lillepoti ka ning täna hommikul läksime kohe Pillega Juliet õnnitlema. Ta oli just voodist üles tõusnud ning Pille sai oma õnnitlused edasi antud ning mina jäin prouat pesema ja riietuma. Täna talle oli juba riided valmis pandud ning mul jäi üle vaid talle need selga panna. Kinkisin Juliele väikese Hiiumaa võtmehoidja. Juliega sai veel hommikukohvi joodud ja laud oli väga armsalt rahvusvärvides kaunistatud. Sünnipäevalapse ukse taga oli pandud ka puitalusel Taani lipudn ,nii 130 cm kõrged. Jõime rahulikult kõrvuti kohvi ning varsti tuli juba talle järgmine külaline ning minul oli aeg lahkuda pealinna poole.

KOPENHAGEN

Kella 9.00 st hakkasime liikuma bussiga ning reisijateks sel korral Heli, Pille, Mie, Ole ning bussijuhiks John. Kaastöötajate poolt head soovid kaasa pandud alustasime oma päeva. Tunnike sõitu kulges vesteldes ning John otsis parkimiskoha bussile. Esimesena võtsime jalutusretke KASTELLET piirkonnas, mis on eraldi saar. Siin peatuvad suvel suured laevad ja on väga rahvarohke suveperioodil. Oli väga palju mälestusmärke, kuid nendest pole mõtet kirjutada, sest kes tahab see uurib juba ise edasi. Meeletult armsalt mõjusid õrnroosades õites puud aga me ei tuvastanud, mis puud need olid, vist mingid Jaapani kirsipuud. Nad mõjusid gruppides imearmsalt ning romantiliselt. Kõige kuulsam paik, mida peab külastama on Väikse

Väike Merineitsi

Merineitsi kuju. Ta oli kaldast vaid paari meetri kaugusel, kuid kuiva jalaga sinna ei saanud. Siin sai klõpsutatud juba palju pilte. Ilm oli juba vahelduva pilvisusega ja päike näitas enda ka aga meid saatis meeletu tugev tuul, arvatavalt nii 15-17 m/s. Püüdsime mitte tuulest välja teha ning jalutasime siin ringi ning suundusime St Albans Anglican Churc, mis on siine inglise päritoluga kirik. Suundusime ka lahkesti sisse ning siin oli võimalik saada eesti keeles kirikut tutvustav kiletatud infomaterjal. Olime väga meeldivalt üllatunud ning miks mitte sellist ettevõtmist ka meil teha. Küsimuse peale kui palju erinevaid keeli on, luges Mie kokku 47 erinevat keelt. Kirikus süütas Heli ka küünla Teie kõikide jaoks, kes Hiiumaal meie tööd tegema jälgite ning meile kaasa elate. Loodetavasti läheb Teil hästi. Nägime ka huvitavat moodust kuidas kallakul muru niita, muidugi ka Heli tormas seda jäädvustama. Siin me jalutasime kokku oma paar tundi.
Nüüd suundusime bussiga veidi edasi kuninganna juurde, viskasime nalja, et kuningkanna katab meile laua, aga kuna teda pole täna kodus, vist jätsime täpsustamata aatast millal tuleme. Siin sai kohustuslikuks pildiks tehtud kuninglikust vahipostil olevast sõdurit pilt, kes lubas pildistada aga enda  külje vastu just ei lubanud. Pilk sai heidetud teatrimajale ning mööda kanali äärt tagasi jalutatud. 

Järgmine peatuskoht oli TIVOLI, kuhu tuli meil suunduda jala oma paarkümmend minutit. Pääs lunastatud ootas meid ees tellitud lõunasöök. Istusime ja nautisime korralikku lõunasööki ning mõnusat seltskonda. Mie rääkis, et mais tulevad nad hooldekodu klientidega ka siia ning siis on ühe hooldaja kohta 1 klient ning veedetakse siin päev kella 10-17 ni, loomulikult osa peavad jääma maha tervislikust seisundist tulenevalt. Tivoli jättis väga hea mulje, sest ta oli väga suur aga majade vahele väga armsalt ära paigutatud. Atraktsioonid olid päris muljet avaldavad ning otsustasime kolmekesi Mie, Heli ja Pillega, et ühele seiklusele läksime. Rongis sättisid Pille ja Mie end tagumisele pingile ning Heli istus ees üksinda. Sellist ameerika raudtee laadset seiklust pole me ammu tundnud, igatahes  kõrgemad noodid said valla päästetud ja Helil olid silmad alla minekul kinni. Jehhuu, ellu jäime. Mehed ootasid meil ilusti juba ees ning tiirutasime edasi. Ala on suhteliselt suur ning seda andis läbi jalutada, kohtusime mitmel korral pardiperedga, kes mõnusalt endale on sinna pesad ja elupaiga sättinud, inimeste pildistamisest nad ei arvanud miskit. Otsustasime, et rohkem me siin oma vererõhku ei tõsta ning  suundusime taas tänavale. Jalutasime mõõda tänavaid oma pool tunnikest, John oli väga asjakohane ja teadlik, läks sinna kuhu vaja, sest ta on siin linnas üles kasvanud ja elanud siin 13 aastat. John viis meid kanali äärde, kus lunastasime pileti laeva tuurile, kuid meil oli veidi aega ja Ole valdas soovi jäätisele. Suundusime jäätist ostma ning tulime välja poest churros näpu vahel. Kiirustasime nüüd laeva peale ja ees ootas laevareis. Giid laeval hoiatas, et kes väljas istuvad võivad saada märjaks. Me ei hoolinud ja sättisime end laeva tagumisse ossa, fotokaga pildistamiseks valmis. Liikusime juba meile tuttavaid kohti pidi, kuid nüüd merepoolse vaatega. Laeva tuur kestis 45 minutit ning siis tuli taas kaldale ronida. Siit bussi juurde oli ikka ka paras maa kõmpida, Ole jalg hakkas valutama ning tal võttis tulemine veidi rohkem aega. Lippasime veel tagasiteel suveniiri poest läbi, paar kingitust kodustele ning nüüd juba väsinuna ning parajalgu jahtununa tagasiteel bussi juurde. Bussi juurde jõudes avastasime ebameeldiva üllatusena trahvikviitungi 510kr, sest see koht, kus pakkisime oli puuetega inimestele st autole, kuid oli privaat koht. Mis iganes, igatahes suurt numbrit sellest ei tehtud. Tagasiteel olime juba vaiksemad ning meenutasime päeva ja John võttis kiirteelt suuna külavaheteele, kus nägime veel kauneid vaateid.
Hooldekodusse jõudes avastasime, et just eelmine rong on lahkunud ja meil on tunnike aega järgmiseni, seega tunnike aega parajaks teha.
Heli tahtis Julie juurest läbi minna, kuid ta oli puhkamas ning uks oli lukus, seega ei läinud teda segama ja elame homseni. Istusime majas nr 2 ja jõime tassikese kohvi ning siis rutates rongile.
Kodus leppisime rollid kokku, Heli kirjutab blogi ja Pille tegeleb piltidega. Seega, siin on täna KOPENHAAGENI ERI.

See oli meiesuguste jaoks

Meie koos giidiga