12.04.2016 - teisipäev tööpäev

Täna hommikul tervitas meid taas päikene ning rõõm oli tööle minna, juba tuttavad näod rongipeatuses.
HELI

Täna jõudes tööle, nägin Julietit jalutamas öö riietes ringi ja juba ta oli käinud minu järgi küsimas. Väga kiiresti võtavad nad meid omaks ning meil on hea meel, et nad ei võõrasta. Taas ees juba tuttavad hommikused protseduurid. Täna oli Juliet visanud teki tugitooli, sest voodi vajas tuulutamist.  Kapist oli vaja riided ette näidata, mida ta soovib täna selga panna, ühe pluusi, mis tal eile seljas oli, teatas, et ta seda enam ei taha, see talle liiga suur. See pluus rändas tema toast ära. Igal hommikul on kindalasti vaja lahti teha ka aken. Täna pidin prouale panema ka silmatilgad silma ning lisaks tavapärastele tablettidele vajas lisaks ka kõhu jaoks lisaks tablette, mis on tema toas külmkapis.  Täna soovis ta, et tema vasaku jala talla üle vaadataks, sest need on punased ning suure varba juures päka all on valge umbes 1 cm läbimõõduga laik. Muidu on kõikide elanike tabletid luku taga elanike tubades ning võti on vastutava isiku käes.

Avastasin, et meil pole täna piima ning tuli jalad kõhu alt välja võtta ning joosta kööki piima järele, tõin suisa 3 pakki. Kohvikust mööda tormates kohtusin taas 2 väiksemat sorti koeraga, neile sai ikka tere ja pai ka tehtud. Siin on tavapärane, et käiakse ka koos koeraga tööl ning eile nägin ma meie (E) majas suisa 2 koera, ühte valget karvast ning musta labradori. Pärast hommikusööki tuli mulle ülesandeks puhastada meie maja külmkapp ning kui see töö sai valmis siis tuli sama töö teha ka Alicei toas aga seal oli sügavkülma osa suhteliselt jääs ning mul läks ikka oma tunnike kapi korda saamiseks.

Lõuna lauake ka kaetud, edasi hakkas liikumine maja sees, sest meile tuli täna majja uus elanik Ane, kes on selle maja kaheksas elanik ning liitus  meiega lõunasöögi lauda koos oma tütrega. Sellega on nüüd meie maja E ka kõik kohad hõivatud. Ane vajas juba söögil veidi abi, kuna keha vär inad ei lase liigutusi kontrollida. Lisaks viisime ühe mugava tugitooli Ane tuppa, mida saab elektrooniliselt seada endale mugavaks.  Jõudsin veel tegeleda pesude kappi panemisega ning Christaga tegime ka jalutamise tuuri päris pika, mina tema kannul toeks ning saatjaks. E ja D maja vahel on väike koridor, kus on sohva, mille peal tundis ennast imemugavalt üks kassidest.

Jõudsin ka kleebised panna uue elaniku ravimi karpidele ning taas sai meie päev otsa. Vestlusest töötajatega sain teada, et neil on puhkus 45 päeva. Meil on mille poole püüelda. Homme on meid ootamas selle keskuse 12 a sünnipäev.

Leidsime koduteel ratta

PILLE

Hommik majas nr2 A osas oli rahulik ja vaikne.  Isegi tubadest ei kostunud jutustamist. Seega otsustasin juba lauale kogunenud mustad nõud masinasse panna ja natuke koristada. Külmkapist viskasin kuupäeva ületanud toidukraami välja. Ja asendasin uuega, mis oli vahepeal sinna toodud. Lõpuks ilmus ka Mie välja. Ta oli Evat aidanud.

Suundusime siis Anette tuppa, kuid ta veel magas. Seega otsisime teise abivaja ja selleks osutus Tove.  Tovel oli kolm aastat tagasi insult. Tema vasak pool ei taha hästi liikuda. Õnneks saab ta iseseisvalt ratastega tugiraamiga kõnnitud. Juhatasin ta vannituppa ja abistasin teda seal. Peale riietumist juhatasi ta laua äärde jooma. Temal on ka neelmine raske ja ta ei taha eriti juua. Seega tuleb ta hommiku kõigepealt laua äärde juhatada ja kalaas mahla paluda ära juua.

Tovega asi ühel pool, suundusime Anette juurde. Ta oli vahepeal ärganud seega hakkasime hommikuste toimetustega peale. Mie oli siis täna abistaja rollis ja mina töötegija. Tuleb valmis panna kõik vajalik toimingute teostamiseks. Kauss sooja veega, pehmed pesulapid(meenutavad pehmet õhukest poroloon materjali), vahetusriided ja prügikorv. See tehtud, panin põlle ette, kindad kätte ja tegutsema. Peale voodi toiminguid tõsime Anette tõstukiga spetsiaalse tooli peale, et ülekeha pesu teha. Pesu järgneb kindlast ka kreemtamine. Ihupiimaga tehakse kogu keha üle ja roll-on läheb kaenla alla. Kogu see protsess võtab aega. Kuskil 1,5 tundi olime koos Miega Anette toas. Söötsin temal kõhu täis ja oligi aeg juba Susi päevakeskusest ära tuua.  Ta oli sinna läinud jälle enda tavapäraseid pärlipilte tegema.

Peale lõunasööki avastasin korraga ennast Tove ja Susiga laua äärest ja ei ühtegi teist hingelist. Mõlemad tahtsid toaletis käija ja pikutama heita. Mis siis ikka. Alustasin Tovega kuna Susil oli veeklaas poolel. Kui Tove oli potipeale istuma saadetud, läksin vaatama, mis Susi teeb. Kuna vahepeal polnud keegi teda aitama tulnud, juhatasin ka tema toaletti. Jätsin ta sinna ja ütlesin, et 5 minuti pärast naasen. Uuesti suund Tove juurde. Tema oli oma toimetused ilusti lõpetanud seega aitasin ta voodisse pikutama. Hea, et käed ja jalad otsas on. Muidu ei saaks seal üldse suhtlemisega hakkama. Suund Susi juurde. Temagi oli kõik ilusti lõpetanud ja minu üllatuseks ta tahtisgi täna ikka voodisse minna. Kui ükskord teda veensin see ju ei õnnestunud.  Sai ka siis see töö tehtud. Vahepeal, aga ilmus meie tuppa Mie, kes oli väga üllatunud, nähes Susit voodis.

Nüüd, siis aeg koju minna. Hakkasin sättima ennast ja ajasin Miega natuke juttu, kuulsime laua kohutavat röögatust Susi toast. Kui sinna jõudsime, siis selgus, et ta näeb luulusid. Voodist eemal kapil on kaks päkapiku kuju. Mees ja naine.  Ta väitis, et nendel on käes käärid ja nad tahavad üksteist lõikuda. Susil tekkis hirm, et nad ründavad ka teda. Mie rahustas ta ilusti maha ja peitis päkapikupaari kappi. Asendas selle hoopis kena valge luigega. NÜÜD sai päev läbi.