laupäev, 23. aprill 2016

23.04.2016 - laupäev puhkepäev

Äratus, äratus - päike paistab ja mastis olev viir on ka peaaegu longus. Seega üles magajad, nii kostis Pille reibas hääl hommikuäratuseks.
Heli tegi hommikuse arvutiühenduse kodustega ning hommikukohvi ning võileivad pintsli pandud, läks Pille otsima, kas saaks ratta sadula kõrgemaks. Heli hakkas asju kaasa pakkima, mida võiks vaja minna - veidi jooki ja kodumaist suitsuvorsti ning veel ka kodumaist Kalevi martsipani maiust. Otsustasime võtta ette rattamatka esialgu va 7 km kaugusele randa. Lahkusime juba kodust enne kella 10.00. Pille oli selgeks teinud kaardi, kuhu minna ja ta tel geps oli kindlustamaks teekonda.
Vindkilde ranna panoraam
Esimene peatus rannas Vindkilde, kus jagasime randa paari koeraga ja nendega jalutajatega. Uurisime kivide eluolu ja esimesed pildid tehtud. Ilm oli tõesti võrratu ning sõitsime ratastega edasi, vaated läksid veelgi ilusamaks. Tuli vahel kasutada vaistu, et mis teed pidi me edasi liigume, olime jõudnud suvituspiirkonda, kus enamikud majad oli ranna ääres ning rookatusega. Ootamatult sattusime vöga maalilisse rannikuäärde, kus oli omajagu ka kõrgust ning maaliline vaade ei jäänud alla lõunamere vaadetele. Siin kaldal tegime kostuspausi Eesti suitsuvorsti mekkides ning taamal paistvat maanina vaadeldes. Uurisime googlemaps abil kus me võiksime olla ning otsustasime selle merre mineva tipu ka ära võtta, aega meil ju on.
Sinna kaugele tippu me lopuks ka joudsime
Taas ratastele ning mõõda juhuslikult valitud teid, on natu sai silte ka vaadatud jõudsime välja säärele, kus mõlemal pool on majad ja meri ning suundusime tipu poole. Siin tuli rattad korra maha jätta, sest rada läks väga kitsaks. Jõudsimegi sääre tippu ja nautisime vaadet, kui meile tuli vastu paarike kalavarustusega ning viisakalt tervitades ja hei öeldes, hakkasid nad meiega vestlema. Muidugi tuli nüüd vabandada, et vestleme ainult inglise keeles aga see ei olnud probleem Härrasmees näitas meile kauguses olevat pilvedest ja ütles, et 30 min pärast läheb sajuks. Me just nii hoos vaadete nautimisega, et ei tahtnud seda uskuda. Tutvusime kohalike lammastega, suhtlesime veel ühe seltskonnaga ning ilm hakkaski juba võtma mitte nii soodsaid pöördeid. Seega kiirustades palju pilte tehtud, sest merelt tulev tume pilv ja meie kohal särav päike pakkus meile väga armsat ja maalilist vaatepilti. Nagu arvata, mingi hetk oli päike kadunud ja kohe läks ka päris jahedaks. Meil juba plaanid valmis, et 10 km kaugusel kodukohast, et pole hullu, kui tuleb vihm siis vahet pole, kui juba märjad oleme. Seega veel viimased klõpsud kaameraga ning veidi kiiremat kõndi tehes rataste juurde tagasi.
Heli riietumas
Nüüd tuli juba jalga ja selga panna veel ratta pakiruumis olevad riided ning Heli oli siit ostnud ka seljakotti kaitsva kile, seega pakkisime end sisse ja hakkasime tagasi liikuma. Tuul järjest tugevnes ning tundsime ka vihmapiiskasid, mis olid hoopis raheterade moodi aga ei miskit ikka edasi. Silma jäid veel väga ilusaid vaated, kuid telefonid ja fotokas oli juba korralikult pakitud. Liikusime mööda kaldaääresid radu, et oleks tuulevarju ja vähem liiklust. Meie õnneks oli tuul tagant ning meie teekond läks suhteliselt hooga. Vahepeal tegi Heli veel pilti luudpõõsast, mis teda vaevama jäi (on või pole), kuna oli endale ka selle puu soetanud koju. Kõrgemad seljakud võtsime jala, sest üks ratas oli suhteliselt vana ning me katsime, et see ei kannata neid tõuse välja.
Pille ja Heli rattad
Neli kilomeetrit enne Horve tegime tee ääres peatuse ning meie seljataga hakkas tulema kahtlaselt palju vanu autosid, kes keerasid Vallekilde peale, kuna neid tuli nii palju siis otsustasime ka ratastega sinna poole minna, lootuses, ehk näeme vanade autode miskit pidulaadset asja. Ilm läks taas ilusaks ning fotokas tuli välja võtta ja teha taas väga palju pilte. Tee ääres oli perekond, kes lehvitas autodele ja me uurisime, mis toimub. Selgus, et vanade autode väljasõit ning neid on üle 100 masina aga nad ei tee peatust, vaid keeravad varsti edasi paremale ning peatust ei teha. Vaatasime siis hulga mööduvaid autosid ära ning liikusime ratastega edasi. Paus sai tehtud veel maja ees, mis kutsus oma vana kraamiga, asutasime ka sinna sisse ning veidi vestlemist, taas ratastele.
Jõudsime koju tagasi 14.30 aegu, seega olime ratastel pea 5 tundi. Tundsime ennast päris väsinuna, Pille valmistas söögi ning veidi puhkust kulus meile nüüd ära.
Selfi time

 Nordic Sea kivine kallas

Pille nautimas ilma

Heli tahab koju saada

Armas rajake alla

Puhepaus ja vaike kosutus

Kuivatatud lestagala,....Heli lemmik

Siin ei ole veel tuulekala, aga eelmine kevad samal ajal oli

Pille ohtuks suua hankimas

Vasinud Pille

Selfi time jalle

Heli oli vaja kinni puuda, nii et jooksma

Eemalt lahenevad vihmapilved

Pille arvas, et teeb ainult endast pilti, aga Heli kohe jooksis ka kohale

Oleks lund suusataks

Ilus rand

Puhkus



Teel Horve poole tagasi

Vasinud Pille



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar