27.04.2016 - kolmapäev pärastlõunane tööpäev

Rongi oodates

Täna hommikul ei pidanud me vara tõusma aga ega me kauaks lebotama ka jäänud. Hommikul tegime veidi hilisema hommikusöögi ning istusime arvuti taha. Vaatasime üle eile kirjutatud inglise keelse teksti ja saatsime selle Dortele. Tuulasime veel mitu aega arvutis ning otsustasime minna paar tundi varem välja ja kolada Vig alevikus. Eks siis sai telefoni äppiga vaadatud sobiv rong, kuid jäime veidi oma aja palneerimisega hiljaks ning rong läks meil nina eest ära, jäime hiljaks 2 minutit. Tundsime headmeelt selle üle, et meil oli aega ning poole tunni pärast tuli järgmine rong. Ilmake ei taha ka meiega viimasel ajal koostööd teha. Suundusime kaubanduskeskuse poole, sest Heli tahtis pilti teha kino hoonest. Lõuna oli juba ka käes ning meie kõhud andsid end tunda, seega võtsime kauplusest salati ning jäätise ja istusime kaupluse kohvikuossa einestama. Vahepeal tuli taas meeletu pagi rahet, seega tundsime rõõmu katusealusest pinnast. Heli võttis mingi Kung-Fu jäätise, sest see tundus huvitava välimusega, kui selgus, et oli lagritsa-aniisi maitseline mahlapulk, seega sai tünga ;(.

Jalutasime veel alevis ringi, külastasime ühte väikest butiiki ning punase risti poodi. Aeg suunduda tööle, olime juba 45 min varem kohal. Heli käis Pille majast läbi, sest Mie pidi heegelnõela tooma, mida Heli vajas.

Heli pildistas Kinomaja

HELI

Riided vahetatud astusin sisse Dorte tuppa ning samal ajal astus sinna ka veel kaks uut nägu, Dorte tutvustas mulle Tatjanat, kes on ukrainlane ning Anastassiat, kes on Poolast. Meie E majas on täna siis tööl mina esimest korda ja Anastassia, kes on laenatud töötaja. Kui asutusel ei ole kedagi tööle võtta siis ta kasutab laenu teenust, st et tuleb keegi teine inimene kuskilt mujalt (loomulikult oskustega) ja osutab teenust. Seega oli meie majas veidi erandlik olukord, mina olin esimest korda ning Anastassia ka. Viimati oli ta siin majas umbes aasta tagasi. Pabereid on siin majas palju, mida tuleb täita ja jälgida. Anastassia vaatas ka üle kohe esmalt kausta, kus on klientide kohta info, mis kell keegi magama läheb ning kes mida õhtusöögiks joob. Veidike oli meil pausi, tutvusime teineteisega ning D maja Tatjana käis ka meil ning ajasime temaga vene keeles juttu. Ta oli üllatunud, et keegi räägib vene keelt. Tutvumine tehtud, tuli hakata juba ettevalmistusi tegema kohviajaks, mis oli kell 16.00. Selleks tuli valmis teha kohvi, Sonja kattis ise laua ning meie asi oli veel valmis lõigata kaneeli saia viilud. Meiega tulid kohvi jooma Ove, Sonja, Julie, Alice, Christa. Mul puudus info kes tuleb kohvile ja kes mitte, siis läksin Inge tuppa, panin ratastooli ta ette ning näitasin kätega, et lähme kohvi jooma.

Teel hooldekodu poole

Ta istus ise ratastooli ning nii ma ta kohvitama tõingi, mis järgmine päev selgus, ei ole tavapärane. Nii me siis istusime ja kõik vestlesid Taani keeles, mul hakkas igav ning tõin välja oma kudumise. Nad said veidi nalja visata mu üle, sest ma ei saa rahulikult paigal olla, miskit tuleb teha. Selgitasin neile ka, et mul on pidevalt kas raamat kaasas või mõni pooleli olev käsitöö. Kui istumisest ja kohvist istu täis siis tuli meil muidugi koristada laud. Nüüd tuli teada kõrvalmajast, et on vaja abi, seega tõttasime sinna. 90 aastane Maja Viola vajas abi lahtiriietumisel ning mähkmete vahetamisel ning rohtude võtmisel. Tatjanat ei ole temaga head suhted ning me aitasime riided ära võtta ning mina sain teha intiimpesu voodis. Öösärgi saime talle selga aga mähkmete vahetamisel läks ta päris aktiivseks ning meil tuli kolmekesi protseduur lõpule viia. Vahel on hea, kui sa ei saa aru, mis nad räägivad. Nüüd oli hetk, kus tuli tal aeg maha rahuneda ja meie tõttasime taas oma majja. 

Taas vaja sättida laud õhtusöögiks, milleks on erinevad võileivad, mis on väga ilusti kaunistatud. Nüüd oli meid laua taga vaid 5, Anne soovis oma tuppa ning Inget ei suutnud me nüüd välja meelitada. Käisime talle pakkumas toas aga ta arvas, et läheb paksuks.

Taas laua koristus ning nõude pesu. Kella anti varsti Inge toast. Nüüd tuli aidata tal valmistuda ööks. Inge suutis ise rulaatoriga väga vaevaliselt minna duširuumi ning sai tehtud oma häda ning aitasime tal riided ära võtta. Näitasin näpuga, kas võtame rinnahoidja ka ära, kuid sain kindlameelse ei. Nüüd tekkis probleem mähkmetega, sest mõlemad, mis olid tal lähedal, nende kohta ta raputas pead. Anastasia käis otsimas ning tuli tagasi uue pakiga ning need sobisid. Mähkmed vahetatud, suunasime ta hambaid pesema. Nüüd tuli häire Julie toast, seega tormasin nüüd sinna. Polnud asi nii kiire, vaid vestlesime korra ning aitasin tal ka öö riided selga panna. Anastassia juba koputas Julie uksele ning kutsus kohvile. Aitasin selga veel hommikumantli.  Igal õhtul kell 20.00 on veel kohvi joomine juba televiisori juures. Kõrvalt majast tuldi mulle juba ütlema, et kas koju ei taha minna, arvasin, et ei taha aga meil soovitati minna koju, sest homme oleme ju taas hommikul. 

PILLE
Täna on minu kolleegiks MONA. Ta äärmiselt südamlik ja tore inimene. Kõik elanikud väga ootavad millal ta tööle tuleb. Ta on seal töötanud juba 12 aastat ja terve see aeg on olnud ta tööl pealelõunasel ajal (15:00-23:00). Töö ajad kõiguvad ka pooletunni ja tunnise vahega. Kuid iga kuu on ta üks päev päeval tööl, et saada suhelda rohkem teiste töötajatega. Kuna siis saab ka rohkem infot inimese kohta ja parema ülevaate mis, kus, millal!
Kuna olime Heliga juba varem kohale jõudnud, siis tervitas mind majas Mie. Koos lõpetasime veel kööginurga koristuse ja jäime Monat ootama. Neil on kombeks vahetus üle anda Rasmuse toas ja seal koos ühiselt Rasmusega suitsu teha. Rasmus väga ootab seda iga kord. Tema näost juba võisin seda välja lugeda kui rahulolev ta oli. See armas naeratus tema suul ja pilk suunatud ülesse. 

Tove soogitoa tool

Peale põgusat jutuajamist saatsime Mie ära, kui siis ta tegi minule väikese üllatuse ja ütles, et ma läheks Karenit aitama voodist potitoolile ja Mona läheb Susse juurde. Kuid ma pole Kareniga iseseisvalt kunagi tegutsenud ja hakkasin kõhklema, kuid Mie ei lasknud sellel kaua kesta ja ütles et saad hakkma küll ja mine tee ära. Karen on ule 90 aastane naisterahvas kes ootab surma ja ei käi kunagi oma toast väljas. ta tuleb kopteriga tõsta potitoolile ihuhädasid rahuldama. Kuna ta ka on üsna volüümikas naine ja ei mõista sõnagi inglise keelt siis oli see paras väljakutse, aga nagu Mie ütles, et saad hakkama, siis nii see ka oli. Kõik õnnestus ilusti ja nagu ikka oli abiks kehakeel.
Natuke hingetõmbe aega ja siis kõik õhtulauda vaja tuua. Mina tõin Tove ja panin ta istuma ning veeklaasi ette. Ta ei tohi enne oma tuppa minna kui klaas tühi. Läksin siis kööginurka Monale appi ja lobisesime seal juba mõnd aega kui äkki avastasime, et Tove kadunud. Oli ennast  oma tooliga vaikselt oma toa juurde tõmmanud jalgadega ja istus iuba oma voodi peal ja võttis riideid seljast. Tavaliselt ta käib rulaatoriga aga näe kui tahtmist siis saab ka ilma hakkama. Tõin ta siis uuesti tagasi söögituppa ja aitasin ka Anette lauäärde tooliga. Mina istusin siis temaga ja Mona hoidis teises lauas Sussel ja Tovel silma peal. teised saavad ise söödut. Peale sööki kogunesime televiisorit vaatama ja löögastuma, kui järjest hakkasid kõik oma tubadesse tahtma. Seal ei ole kindlat aega millal pead oma tuppa minema. Oled nagu kodus ja lähed siis kui tahad. Kui mure annad aga nupuga märku ja töötaja kohe teab kelle juurde appi minna.

Taani kiirabi

Täna külastas ka meie maja kiirabi. C osa proual, kellel on kohusond, mida ma ka nägin, vajas abi.Varasemalt oleme ka näinud teissuguseid kiirabi värvides sõiduautosid ja kui uurisime milleks need, siis vastus oli üllatav. Kui on vaja kiiresti reageerida siis sõiduautoga viiakse sündmuskohale kõigepealt arst ja siis alles tuleb järgi transpordi masin. Arst läheb pärast koos kliendiga siis suuremasse masinasse, kui selleks on vajadus.

 

Nüüd oli aeg võtta siis õhtune rong ning minna kodu poole. Õhtuses vahetusest tulles tunned end päris väsinuna, seepärast jäi blogi kirjutamine järgmisse päeva.

Meie blogi pidevad lugejad hoiavad meid ka ärkvel, sest kui blogi pole üleval siis juba saame süngeid, miks ei ole. Aitäh, et meid toetate kaugustest ja ei lase meil uinuda. Nädala pärast oleme juba koduteel.