05.04.2016 - teisipäev tööpäev

HELI

Esimene korralik ja tegus tööpäev sai veedetud majas nr 4 ja E majas, Tööle jõudsin kella 8.00 aegu ning mind võttis vastu Dorte Lykke, kes meiega veetis eilse päeva.

Tänase päeva ülesanne oli olla kaaslaseks ning abiks 93 aastasele Julietile, kelle hooldusplaani mulle tutvustati. Muidugi oli plaan taani keeles aga mulle tõlgiti plaan ning ma sain aru, mida minu kaaslane vajab. Lühike tutvustus tehtud, saadeti mind tema tuppa ning proual oli just hommikune pesu protseduur pooleli ning mind jäeti kohe üksinda. Prouaga sai tehtud hommikune korralik peapesu, keha pesu ning kogu keha kreemitamine. Proua on veetnud mitu aastat USA s ning oskas rääkida ka inglise keelt. Esimese suure positiivse mulje jättis vannituba, mis oli väga avar ning siin oli lakke kinnitatud siilide peal liikuv tõstuk ning  korvid seinas pesuvahenditega oli kliendile sobival kõrgusel. Minu klient liikus rulaatoriga ning vajas pidevalt tuge ja kindlustunnet. Temale esemete kätteandmine ning õigesse kohta paigutamine oli protseduuri osa, lisaks kogu keha kreemitamine. Riietumisele kaasa aitamine ning voodi korda seadmine ja kardinate eemaldamine. Loomulikult võttis kogu protseduuri tegemine aega ning hommikusöögi lauda jõudsime kella 10.00 aegu, kui laua ümber olid veel mõned majaelanikud. Prouale aitasin serveerida hommikuputru ning paigutada ta istuma oma kohale laua ääres. Söögiks sai valida putru, võileiba, kohvi ja mahla. Minagi sain koha ühises hommikusöögi lauas. Toit nauditud ning liikusime tagasi tuppa. Julia tahtis tutvustada mulle oma perekonda, laual oli mitmeid pilte tema lastest, lapselastest ning lapse lapselastest.

Maja juhataja tuli teatega, et 10.30 väljub buss ning meil on võimalik minna väiksele ringile bussiga ning Julia võib olla giidiks. Kell liikus ning tuligi varsti sättida valmis minekuks, kapist valitud sobiv jope ning seljakott vajalike asjadega. Minule sai auks olla isiklike asjade kandja ning invabuss oli väravas valmis. Finn (bussijuht) aitas prouad bussi ning Julia istus esiistmete, et olla valmis kohti näitama. Seilasime üle tunni piirkonnas, mis on populaarne suvel turistide poolest ning suvekodud on siin väga tavaline. Sain võrdusmärgi tõmmata kohe oma saarega e Hiiumaaga. Majad oliv madalad kivist ning rookatusega.

Hooldekodusse  tagasi jõudsime lõuna paiku. Proua oli juba väga väsinud ning riided seljast võetud, tuli kohe suunduda ühise laua taha lõunasöögiks, milleks oli kartulipuder hakklihaga ning salat ja pannkoogid magustoiduks.

Järgmise üllatusena sai kohatud hambaproteeside koduteenust, tehnikud tulid hooldekodusse kohale ning kes vajas abi, see sai oma muread ära kurta ning vajadusel võeti proteesid kaasa ning postiga saadetakse tagasi kliendile. See ei lähe kliendile midagi maksma, vaid 2 korda aastas saab sellist tasuta teenust nautida.

Pärast lõunasööki soovisid enamikud kliendid veidi puhata. Proua Julia sai aidatud oma toas diivanile pikali ning aeg veidi puhata.

Mina sain olla veel kasulik üldpuhastamisel. Lõuna aegu naastes majja, tuli meiega kaasa üks kõhnem triibuline neljajalgne "klient", kes tormas rõõmsalt kohe majja. Minu üllatunud huvi külalise kohta tuli vastus, et ta elab siin. Täiesti uskumatu aga siin on loomad lubatud. Meie majade blokis nr4 elab 2 kassi. Neil on voli liikuda seal, kus ise tahavad ning nad tunnevad ennast täiesti koduselt, kassid, kes kõnnivad omapäi. Soovi korral on neil isegi võimalus keerata ennast magama kellegi voodisse ja õue minna siis, kui tema seda soovib.

Üllatuslikult oli kell, juba nii palju, et Kristen andis mulle märku, et on nagu aeg lahkuda. Muidugi ei jätnud ma tööd pooleli, vaid lõpetasin poolelioleva tegevuse ning siis läksin riideid vahetama. Kohtume juba nendega taas homme.

PILLE

Minu juhendajaks oli täna väga tore, positiivne ja lõbus inimene Mie. Ta ei oskanud küll väga hästi inglise keelt, kuid saime ilusti hakkama. Käed ja jalad otsas. Kehakeel aitab alati. Nr 2 maja A osa teine hooldaja, aga ei saanud inglise keelest midagi aru. Kaheksast elanikust kaks said aru, aga ei rääkinud. Kuid seal elab üks väga tore vanahärra, kes on 10 aastat elanud Austraalias. Tema oli minule seal tõlgi eest. Lõunasöögi lauas oli temast palju abi, kui minu kõrval istunud prouad tahtsid jutustada.

Täna oli üldiselt väga tegus päev. Mie ütles isegi, et tavaliselt nii töine ei ole. Suurema osa olin täna ikkagi oma juhendaja abistaja rollis. Tegelesime kahe inimese ülekehapesuga ja aitasime veel kolme hommikuste hügieeni toimingute juures. Sai ka abiks oldud nii hommikusöögi, kui ka lõunasöögi juures. Minu abi oli vaja rohkem lõunalauas, kuna nende füüsiline seisund ei võimalda neil söömistoimingutega hästi toime tulla.

Ühist hommikusööki ei olnud. Kes liikusid iseseisvalt said oma söögi siis, kui nad söögilaua äärde tulid ja teised peale hommikupesu. Mie oli hommikusöögi valmistanud  ise ja selle juures elanike vajadusi ja soove arvestades. Lõunasöögiks kogunesid kõik ühise laua äärde. Isegi proua, kes ei suuda peale käte ühtegi teist kehaosa liigutada toodi spetsiaalse tooliga peale hommikupesu teiste juurde ühisesse ruumi telekat vaatama ja seejärel kõigiga koos lõunat sööma.

Nr 2 maja kass

Täna sain selgeks ka ühe väga olulise oskuse, ilma milleta seal hakkama ei saaks. Saan iseseisvalt tõstukiga hakkama. Minu jaoks oli väga positiivne avastus see, et iga voodi kohal laes olid siinide peal tõstukid, mida sai juhtida täpselt sinna kuhu vaja. Ka teatud korterites olid sellised siinidega tõstukid vannitubades ja igal ühel on personaalsed tõsterihmad.

+Sain ka esimese vigastuse. Minu majas elavad pime ja kurt koer ning kaks kassi, kes on laisad ja paksud. Mina nagu ullike läksin kohe üke kassiga sõprust looma. Silitasin ja paitasin teda siit ja sealt. Tundus, et ta naudib seda. Kuni hetkeni millal ta minule kätte kargas. Natuke tohterdamist ja tööpäev võis jätkuda.

RIIETUS - siin on kombeks kanda vaba riietust, kuid väga suur nõue on ehete ja küünte pikkuse ning värvimise kohta, need ei ole lubatud ning ehted ei ole samuti lubatud. Soovitavalt puuvillane T särk, sest majad on suhteliselt soojad aga mitte liialt.

Jalutades hooldekodust välja ning möödudes valgest kirikust, tekkis  soov vaadata lähemalt ka sinna sisse. Kirik oli avatud ning kedagi me ei näinud. Seest oli kirik lihtne aga altari osas oli suur suur puidust skulptuurid, lisaks oli neid veel teistes seintes. Kiriku ümbruses olid matmispaigad ning need platsid olid kõik kaetud kivikillustikuga. Jalutades veidi veel Vig alevikus, tundsime juba väsimust ning suundusime rongijaama.